Kanepi nimi esineb teadaolevatel andmetel esimest korda 1582. aastal professor Hausmanni Tartu maakonna inventari nimekirjas Kanapieza külana. Kohanimi Kanepi on esinenud aegade jooksul mitmesugusel kujul: Kanapiste, Kanapää, Kanpieza ja lõpuks Kanepi. 

Kanepi kihelkond moodustati 04. augustil 1675. aastal Rootsi kuninga Karl XI käskkirjaga Põlva, Otepää ja Urvaste kihelkondade äärealade kokkuliitmise teel. Kihelkonna pindala oli 1-verstalise mõõtkavaga kaardi järgi 372,6 k.

Valdadest kuulusid siia Erastvere, Kooraste, Kõlleste, Põlgaste ja Valgjärve. Kihelkonna keskuseks valiti Vana-Piigandi mõisa maadel asuv Kanepi küla. Kanepi alevik tekkis 1675. aastal. Magari küla mail peeti 9.01.1702 Erastvere lahing.

Nüüdne Kanepi kirik on ehitatud 1804–1810. Surmameetrikasse on hakatud talupoegi märkima perekonnanimedega 1810. aastast. Kanepi kihelkond on Eestis esimene, kus hakati perekonnanimesid andma.

Vaimu ja kultuurielu keskuseks oli seltsimaja, milles asus ka raamatukogu. Alevikus tegutses põllunduspank, enam kui tosin mitmesugust poodi, vorstivabrik, tisleritöökoda, 2 fotoateljeed. Tegutsesid Kaitseliit, tuletõrje, naisselts, kodumajandusringid. Möödunud sajandi keskpaiku asutati Kanepi Laulu Mängu Selts.

Kanepimail on sündinud ja jätnud oma jälje kodukandi arengusse luuletaja Juhan Weizenberg, skulptor August Weizenberg, Aleksandrikooli rajaja Hugo Treffner, kultuuritegelased Liisa ja Hans Kann, maalikunstnikud Alfred Kongo ja Gustav Raud, maailmameister tõstmises Saul Hallap jpt.

Kanepi kihelkond on olnud üks ärksamaid ja edukamaid kihelkondi Lõuna-Eestis. Palju kuulsust on toonud Kanepile haridus- ja kultuuritegevus. Praost J. Ph. von Rothi algatusel asutati Kanepisse aastal 1804 Liivimaa esimene kihelkonnakool (poistele), mis oli ühtlasi Eestimaa vanim kihelkonnakool. Eesti esimene talutüdrukutele mõeldud õppeasutus, vaeste tütarlaste käsitöökool, asutati Kanepis 1811. aastal.

Tartus loodud Vanemuise Seltsi eeskujul ja Treffneri poegade eestvedamisel algatati Kanepis 1868. aastal idee Laulu Seltsi asutamisest. 1879. aastal tsaarile saadetud palvekirjale tuli vastus alles kuue aasta pärast. Seltsi põhikirjal seisab kuupäev 1885. aasta 1. aprill. Seejärel võeti vastu otsus ehitada seltsile oma maja. Kanepisse 1887. aastal ehitatud seltsimaja on Eesti vanimaid. Rahvuslik liikumine oli Kanepis elavam kui muudes Võrumaa kihelkondades. Talude päriseksostmine algas 1851, hulgaliselt osteti talusid 1860. aastate keskpaigast 1880. aastate keskpaigani.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1931. aastal oli Kanepi kihelkonna territoorium 319 k ja elanikke umbes 9000. Kihelkonna koosseisu kuulus 5 valda, siin oli 6 vanadekodu 254 kohaga, millest vanim oli Kanepi koguduse vanadekodu, loodud 1894. aastal ja suurim Erastvere vanadekodu, asutatud 1925. aastal. Kihelkonnas oli 40 mitmesugust seltsi, ühingut, ühisust, nende hulgas põllumeeste, haridus- ja raamatukoguseltsid.

Kanepi vald moodustati 1939. aastal Erastvere vallast ja osast Põlgaste vallast. Hiljem lisandus veel osa Kõlleste ja Kooraste vallast. Moodustatud valla keskuseks sai Kanepi alevik. 

 

Kiri Kanepist 

(Päevaleht 1927, 31.3. nr. 89, 9)

”Kanepi alevik kasvab otse silmnähtavalt. Maja kerkib maja kõrvale. Kanepis asub postkontor ja telefoni keskjaam. On ka oma seltsimaja, Kanepi Laulu- ja Mänguseltsi omandus, kus õige tihti piduõhtuid korraldatakse. Ka mõni rändav kino peatub siin, kuid nende vastu pole kaneplastel suuremat huvi. Selles väikeses Kanepis on isegi kümme kauplust, restoran ja viinaladu maha arvatud. Nende kaupluste hulgas on ka õige täielik raamatukauplus. Samuti asub siin Kanepi kõrgem algkool. Isegi kaks fotograafi, apteek ja uuem ilmaime – raadio ei puudu siin. Kaneplastel on õige suur ja täielik raamatukogu laulu- ja mänguseltsi poolt tarvitada. Ka on olemas vabatahtlik tuletõrje selts, mis mineval suvel ka Otepää päästmisest osa võttis. Sama seltsi juures on ka puhkpilli orkester. 

Puuduseks on see, et Kanepi on raudteest kaugel. Küll on olemas omnibuss, mis soovi korral ka inimesi veab. Kanepil on lootust elektrivalgust saada. Võru maavalitsus on tellinud Ulilast omale voolu, kuna juhed Kanepist läbi tulevad, on Kanepil võimalus seda kasutada. Kanepi on ühe tuntuma mehe ette saatnud: nimelt kujur Weizenbergi valmistatud kuju „Rahu“ seisab tema isa ja ema haual Kanepi surnuaial”.

1950. aastal nimetati Kanepi vald külanõukoguks. 1954. aastal liideti Erastvere ja Põlgaste külanõukogud.

1963. aastal osa Kooraste ja Ihamaru külanõukogust. Kanepi külanõukogu piires asus 4 kolhoosi: Ühisjõud, Külvaja, Kalevipoeg, Suur Oktoober. 

1970-ndatel aastatel, likvideeriti väikesed maakoolid, neljast kolhoosist moodustati kaks. Ühinesid Suur Oktoober ja Ühisjõud, uue kolhoosi nimeks sai Kanepi; Kalevipoeg ja Külvaja liitusid Kalevi kolhoosiks.

Kanepi vald paikneb Otepää kõrgustiku idaosas, Põlva maakonna lääneosas, piirnedes põhjas Valgjärve ja Kõlleste vallaga, idas Põlva ja Laheda vallaga, lõunas Võru maakonna Urvaste ja Sõmerpalu vallaga, läänes Valga maakonna Otepää vallaga. Kanepi valla haldusterritoorium on 231,5 km².

Tänasele Kanepi vallale anti omavalitsuslik staatus 19. detsembril 1991. aastal.

Valla keskus paikneb ligi 700 elanikuga Kanepi alevikus, mis on olnud Kanepi kihelkonna keskus 1675. aastast. Vallas on 21 küla: Erastvere, Heisri, Hino, Jõgehara, Jõksi, Kaagvere, Karste, Kooraste, Piigandi, Rebaste, Kaagna, Koigera, Lauri, Magari, Närapää, Hurmi, Peetrimõisa, Põlgaste, Soodoma, Sõreste, Varbuse.

2015. a 1. jaanuari seisuga oli Kanepi valla elanike registris 2473 elanikku.

Kanepi vald on puhta elukeskkonna, sihipärase maakasutuse ja kaasaegsete infrastruktuuridega tugev haldusüksus. Valla teedevõrk on korrastatud, kogu valla territooriumil on võimalus interneti püsiühenduse saamiseks.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kanepi vallas on kaks koolieelset lasteasutust: Kanepi Lasteaed ja Põlgaste Lasteaed. Lisaks on Põlgastes avatud rühm laste päevahoiuks. Õpilasi ootab Kanepi Gümnaasium, kus lisaks gümnaasiumihariduse omandamisele on loodud võimalused ka aktiivseks kooliväliseks tegevuseks ja sportimiseks. Koolivälist aega aitab aktiivselt sisustada Kanepi Avatud Noortekeskus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valla kultuurielu edendavad Kanepi Seltsimaja, Kanepi raamatukogu, Põlgaste raamatukogu-külakeskus ja Erastvere raamatukogu-külakeskus. Kultuuriasutustes toimuvad aastaringselt ülevallalised üritused, kontserdid ja teatrietendused ning samuti on need kogunemis- ja harjutuspaigaks vallas tegutsevatele taidlusrühmadele. Traditsioonide hoidmine on Kanepi vallas au sees, Kanepi Seltsimajas tegutsev Kanepi Laulu Selts ja segakoor tähistas 2014. aastal oma 130. aastapäeva.

Kanepi piirkond on atraktiivne loodus- ja kultuuriturismi tõmbekeskus, olles oma 30 järvega üks järvederohkemaid valdu Eestis. RMK telkimisalasid ja lõkkekohti leiab Erastvere järve, Kooraste Suurjärve, Kooraste Pikkjärve, Jõksi järve ja Vähkjärve äärest. Matkahuvilisi ootavad RMK Tilleoru matkarada, RMK Kooraste rattarada ja RMK Lajavangu suusarada. Karste ja Hino küla mail asuv Maruoru looduskaitsealal on tähelepanu all must-toonekure elupaigaks olev loodusmets.

Kauneid vaateid pakub Otepää kõrgustiku kagunõlval asuv Eesti kõige suurejoonelisem aheljärvestik - Kooraste järvistu, mis moodustub 15 järvest. Pindalalt suurim on Suurjärv, mis jääb Jõksi-Kooraste ja Vidrike-Kooraste ürgorgude ristumiskohta.

Lisaks väärivad avastamist muistne ohverdamiskoht Kooraste Kõrgemäe hiis, Tilleoru Kantsimägi, Varbuse Tilleoru Silmaveeläte ja Tilleoru Ristimänd.

Kanepi valda läbib maaliline Postitee, mille ääres Varbuse külas asub Maanteemuuseum. Väikestele ja suurtele pakub toredat avastamisrõõmu Urvaste ja Kanepi valla piiril asuv Pokumaa.

Majutust pakuvad Külalistemaja Kevvai Hino külas, Elmari turismitalu Kanepi alevikus, Mesipuu turismitalu Jõgehara külas, Oru turismitalu Varbuse külas, Savi turismitalu Hurmi külas, puhkemaja Wana Wallmaja Põlgastes ning Varbuse Muusikamõis Varbuse külas.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Traditsioonilisteks iga-aastasteks üritusteks on kujunenud Kanepi Kevadlaat, eakate suvepäevad Põlgastes, Kanepi Streetball, Põlgaste motohuviliste eestvedamisel Põlgaste hobikross, Kooraste rahvatriatlon ja palju muud huvitavat. Kanepi suvi on täis teatrit. 2014. aastal ilmus teatrimaastikule Alle-Saija Teatristuudio.

 

Kanepi vallas on mainekas, turvaline ja hea elada.

Galerii

Kuula

Videod

© 2023 by Nature Org. Proudly created with Wix.com

This site was designed with the
.com
website builder. Create your website today.
Start Now